Uurimused

Projekti käigus viiakse läbi kolm uurimust.

I Uuring „Nelja projektis osaleva kooli pedagoogide valmisolek e-kursuste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks“ 
(Uuringu täisvarsioon)

Esimese uuringu raames selgitati 2011. aasta märtsis välja nelja projektis osaleva kooli pedagoogide valmisolek e-kursuste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning kaardistati nende koolitusvajadus projekti eesmärkidest lähtudes. Valmisolekut uuriti neljast erinevast aspektist:
1) arvutikäsitsemise oskused ja kogemused,
2) hoiakud e-õppe suhtes täiskasvanute gümnaasiumi kontekstis,
3) digitaalsete õppematerjalide koostamise oskused ja kogemused,
4) e-õppe jaoks sobivate meetodite valdamine.
Lisaks uuriti esimeses uuringus respondentide ja ka koolide eelistusi projekti raames kavandatava koolituse korralduse, sisu, õppekeele ja tugisüsteemi osas. Esimese uuringu tulemusel koostati sihtrühma vajadustele vastav kaheosaline koolitus, millest võttis osa 45 õpetajat neljast projektis osalevast koolist.

II uuring „Nelja projektis osaleva kooli pedagoogide rahulolu Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud koolituskursuste “E-õppe baaskoolitus” ja “E-kursuste koostamise koolitus” sisu, korralduse ja tulemustega.“
(Uuringu täisvarsioon)

Teine uuring viidi läbi 2011. aasta sügisel ja see keskendus Projekti esimeses faasis läbiviidud õpetajakoolituse tulemuslikkusele ja selle käigus loodud e-kursuste evalvatsioonile. Juba koolituse jooksul koguti andmeid käesoleva uuringu tarvis: koolitajad tegid märkmeid koolituse sujumise kohta, kontaktpäevadel julgustati koolitusel osalejaid andma tagasisidet koolituse kohta, jne.
Koolituse lõpul viidi läbi veebipõhine küsitlus, millele vastas enamus koolitusel osalenud õpetajatest. Lisaks analüüsiti koolituse käigus Moodle keskkonnas toimunud tegevusi (s.h. osalenute refleksioone ja kodutöid) ning koolituse lõputööna valminud e-kursust. Lõpuks viidi läbi ka rühmaintervjuud koolitajatega. Uuringuaruandes esitati erinevatel viisidel kogutud andmete analüüsi tulemused ning anti selle põhjal koondhinnang koolituse sisule, vormile, korraldusele ja tulemuslikkusele.
Kuna e-kursuste piloteerimist ei õnnestunud kõigis koolides plaanitud ajal alustada, nihkus kolmanda uuringu läbiviimine 2012. aasta sügis-talve peale ja lõpule viidi see veebruaris 2013. Käesolev aruanne võtab kokku kolmanda uuringu tulemused, alustades uuringu teoreetilise raamistiku ja uurimismetoodika tutvustusest, lõpetades ettepanekutega Projekti raames käivitatud muutusprotsessi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja laiendamiseks teistesse täiskasvanute gümnaasiumidesse.

III uuring „Projekti käigus loodud ja piloteeritud e-kursuste kvaliteedi uuring“
(Uuringu täisvarsioon)

SA Innove rahastatud projekti nr 1.1.0801.10-0100 “E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes” raames läbi viidud uuringu eesmärgiks oli selgitada välja Projekti käigus loodud ja piloteeritud e-kursuste kvaliteet ja sobivus rakendamiseks täiskasvanute gümnaasiumi õppetöö kontekstis lähtudes Projekti eesmärkidest. Käesoleva uuringu objektiks olid Projekti raames loodud 24 e-kursust, mida katsetati õppetöös neljas täiskasvanute gümnaasiumis ajavahemikul 2012.a. septembrist 2013.a. jaanuarini

Õpilaste seas läbi viidud veebipõhise küsitluse, õpetajate rühmaintervjuude ja e-kursuste logianalüüside põhjal otsisime vastuseid järgmistele uurimis-küsimustele:
• Milline on Projektis osalenud koolide õpilaste valmisolek e-õppe rakendamiseks õppetöös ja üldised hoiakud e-õppe kui uudse õppeviisi suhtes?
• Mil määral on Projekti raames e-kursustel osalenud õpilased ja nende õpetajad rahul e-kursuste kvaliteediga (s.h. sisu, korraldus, tulemuslikkus)? Kas selle rahulolu määr sõltub õpilaste e-õppeks valmisoleku astmest?
• Millist potentsiaali ja milliseid takistusi näevad Projektis osalenud õpilased ja õpetajad e-õppe edaspidisel rakendamisel täiskasvanute gümnaasiumide õppetöös?
Lisaks otsisime kinnitust ka järgmisele hüpoteesile: ennastjuhtivad õppijad hindavalt teistest kõrgemalt nii Projektis saadud e-õppe alast kogemust kui ka e-kursuste sisu, korraldust, tulemuslikkust ja e-õppe potentsiaali.

Esimese uurimisküsimuse osas leidis uuringu tulemusel kinnitust fakt, et valdav osa õpilastest on e-õppeks valmis nii internetile ligipääsu, tehniliste oskuste kui ka oma igapäevaste interneti kasutusmustrite poolest. Seega osutus alusetuks õpetajate poolt varasemates uuringutes ilmutatud skeptiline hinnang õpilastel koduarvutite puudumise ja puudulike IKT-pädevuste osas. Samas ilmutas märkimisväärne osa küsitletud õpilastest motivatsioonipuudust e-õppe laiemaks kasutuselevõtuks. Õpetajatega läbi viidud rühmaintervjuudest selgus ka, et õpilaste tehnilised oskused pole nii heal tasemel kui nad ise arvavad – korduvalt esines probleeme isegi nii lihtsa asjaga kui Moodle keskkonda sisse logimine. Seetõttu teeme uuringu tulemuste põhjal järgmised ettepanekud e-õppe edendajatele täiskasvanute gümnaasiumides:
• Kõik täiskasvanute gümnaasiumid peaksid sisse viima äsja vastu võetud 10.klassi õpilaste IKT oskuste testimise kohe septembrikuus ning pakkuma e-õppeks vajalike IKT-pädevuste baaskursust nendele õpilastele, kes testi ei läbinud.
• Täiskasvanute gümnaasiumide juhtkonnad ja õpetajad võiksid julgustada õpilasi ostma laua-arvuti asemel süle- või tahvelarvuteid ja soovitada õpilastel neid tundides kasutada. See tooks kaasa muutuse arvutikasutamise mustrites, sest hetkel on need liigselt suhtlus- ja meelelahutuskesksed.
Teine uurimisküsimus leidis uuringu käigus positiivse vastuse: valdav osa pilootkursustel osalenud õpilastest ja õpetajatest jäid rahule e-kursuste sisu, õppematerjalide ja korraldusega. Huvitav oli see, et hoolimata sarnasest varasemast kogemusest e-õppega (või pigem kogemuste puudusest) ja identsest e-õppe metoodika koolitusest, osutusid erinevused õpetajate poolt loodud e-kursuste didaktilises ülesehituses olema suhteliselt suured. Erinesid ka kooli tasandi lähenemised e-kursuste rakendamisele, mis on ka loomulik, sest iga Projektis osalenud kool erineb teistest oluliselt. Siit ka siis järgmised ettepanekud täiskasvanute gümnaasiumide e-õppe edendajatele tulevikuks:
• Ei ole mõistlik suruda kõigile koolidele ja õpetajatele peale ühtset lähenemist e-õppele, tuleb usaldada koolijuhtide visiooni ja õpetajate pedagoogilist loomingulisust e-õppe metoodika ja vahendite kohandamisel vastavalt enda ja õpilaste vajadustele. Samas on oluline, et mingid reeglid kooli tasandil läbi räägitaks ja konsensuslikult kinnitataks: näiteks kontakt-tundide maht ja roll e-kursustel, e-kursuse lõpetamise tingimused, miinimumnõuded e-õppematerjalide ja e-kursuste kvaliteedile.
• Projekti raames loodud ja spetsiaalselt täiskasvanute gümnaasiumide õpetajatele kohandatud õpetajakoolituskursus koos järgneva haridustehnoloogilise toega e-kursuste koostamise faasis osutusid tulemuslikuks ja vääriksid ka edaspidi rakendamist õpetajate ettevalmistamisel.
• Projekti käigus loodud ja uuringu käigus kvaliteetseks tunnistatud e-kursused tuleks teha eeskujuna kättesaadavaks kõigile täiskasvanute gümnaasiumide õpetajatele. Miski ei inspireeri õpetajat e-õppega alustama paremini kui teiste õpetajate poolt läbikatsetatud head eeskujud.

Kolmanda uurimisküsimuse vastuse võib uuringu põhjal kokku võtta järgmiselt: pilootkursustel osalenud õpilased ja neid läbi viinud õpetajad on valdavalt huvitatud ja motiveeritud e-õppega jätkamisest, nähes e-õppel suurt potentsiaali täiskasvanute gümnaasiumide õppekvaliteedi parandamisel ja õppetöö korralduse paindlikumaks muutmisel. Kuna pärast edukalt kulgenud pilootkursuseid oleks ebamõistlik jätta e-õppe arendustegevus pooleli, siis soovitame Porjektis osalenud koolide juhtkondalele järgmisi samme e-õppe viimiseks järgmisele tasandile oma koolis:
• Leida võimalused kasvõi osalise tööajaga haridustehnoloogi ametikoha loomiseks koolis, et tagada õpetajate edasine areng ja tugiteenused e-õppe valdkonnas
• Kaasajastada kooli IKT taristu, sealhulgas leida optimaalne lahendus e-õppekeskkonna ja digitaalsete õppematerjalide veebimajutusteenusele (nt. EITSA kesksel Moodle-serveril ja õpiobjektide repositooriumis)
• Ilmutada regulaarselt ja mitte üksnes sõnades avalikult juhtkonna toetust e-õppe alasele arendustööle oma koolis, et see ei jääks üksikute entusiastidest õpetajate erahobiks
• Leida võimalusi e-õppe arenduses edukate õpetajate motiveerimiseks ja premeerimiseks, kusjuures alati ei pea see olema rahaline preemia.
• Kuna e-õppe alane arendustegevus on keerukas ja kulukas, otsida võimalusi efektiivsete ja püsivate koostöövormide leidmiseks täiskasvanute gümnaasiumide vahel. Eeskuju saaks siinkohal võtta E-ülikooli ja E-kutsekooli konsortsiumidest, mis tegutsevad EITSA juures.

Mis puudutab hüpoteesi täiskasvanud õppija enesejuhitavusest ja selle mõjust õpilase hinnangutele e-kursuste kvaliteedi kohta, siis olulisi erinevusi ennastjuhtivate ja tugevajavate õppijate vahel oli ankeedis sisaldunud tunnuste osas suhteliselt vähe. Peamised erinevused seisnesid hinnangutes oma kooli juhtkonna poolt e-õppe tähtsustamise kohta (ennastjuhtivad olid oma hinnangutes kriitilisemad), enda IKT-pädevuste kohta (tugevajavad hindasid end nõrgemaks) ja e-kursustel kasutatud digitaalsete õppematerjalide kohta (ennastjuhtivad olid vähem rahul).
Põhjalikumad kokkuvõtted käesolevast uuringust on plaanis avaldada juba teadusartiklite vormis 2013 aasta jooksul.

Kõigi kolme uuringu läbiviijaks oli Mart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi teadur ja Haridustehnoloogia keskuse juhataja.

Jaga Facebookis Jaga Twitteris Jaga Linkedinis Saada Google järjehoidjatesse 
Joomla 1.6 Templates designed by Joomla Hosting Reviews