pealehe pics_1
pealehe pics_2
pealehe pics_3
pealehe pics_4

Artikkel "Täiskasvanute gümnaasiumid ja digiajastu"

Selle aasta veebruaris lõppes üks huvitav ja hulgaliselt väljakutseid pakkunud e-õppe arendusprojekt “E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes”. Projekt viidi ellu SA Innove toel ning selle üldeesmärgiks oli ajakohastada täiskasvanuõpet e-õppe laialdasema rakendamisega Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumis ja projekti koostööpartner-koolides: Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis (TTG), Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis (TVTG) ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumis (RTG). Projekti tulemused aitavad üldharidust paindlikumalt omandada, ennetavad õppijate väljalangemust ja edendavad regionaalset arengut, võimaldades maapiirkonnas elavatel inimestel suurendada haridusega seotud valikuvõimalusi.

See projekt on suunatud täiskasvanute gümnaasiumidele, kus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi kehtib mittestatsionaarne õppevorm. Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel – auditoorseid tunde on 15–24 statsionaarse õppe 35 asemel. Täiskasvanute gümnaasiumi õppijad käivad enamasti tööl ning nende koolitee on jäänud omal ajal mingil põhjusel pooleli (nt sportlased, kultuuritegelased või rasketes sotsiaalsetes oludes olevad inimesed). Selliste õppijate vanuseline, kultuuriline ja sotsiaalne taust on väga erinev, koolis ei jõua paljud töö, laste või füüsilise vahemaa tõttu käia (mõned õppijad töötavad ka välismaal). Samuti iseloomustab täiskasvanute gümnaasiume väga suur koolist väljalangemuse protsent – keskmiselt 40% gümnaasiumitasemel.

Õpetamine ja õppimine sellistes tingimustes nõuab teistsugust ja paindlikumat lähenemist. Projekti idee autorite arvates on täiskasvanute gümnaasiumide õppepro tsessi efektiivsust võimalik tõsta, kasutades e-õppe meetodeid. Kaugete eesmärkidena nähakse väljalangemuse vähenemist ning põhi- või keskhariduseta täiskasvanute tagasitoomist üldharidusõppesse. Projekti algatajaks ja elluviijaks on venekeelse õppekeelega Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium (projektijuht on sama kooli arendusjuhi ametis olev Georg Teras). Projekt algas 1. märtsil 2011 ning koosnes kolmest suuremast etapist.

I etapi raames korraldati kaks suuremat e-õppealast koolitust kõikidele projektis osalevate koolide õpetajatele: “E-õppe baastaseme koolitus” ning “E-kursuste valjatöötamise koolitus”. E-kursuste loomise platvormiks valiti projektis Moodle’i keskkond, mille kasutamisvõimalusi tutvustati praktilistes koolitustundides arvutiklassis. Kokku osales koolitustel 54 õpetajat, koolitajateks olid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse ning e-õppe keskuse eksperdid Mart Laanpere, Hans Põldoja, Pjotr Savitski, Priit Tammets, Krista Eskla ning Veronika Rogalevitš. Koolituste tulemusena pidid õpetajad koostama Moodle’i keskkonnas oma e-kursuste kondikava, mille sisu vastaks uuele riiklikule õppekavale. Kursusel pidi olema vähemalt kaks teemat, mis on täielikult materjalidega ja ülesannetega täidetud. Kursuste hakatised said valmis novembriks 2011. Kokku esitati 37 kursust. Koolitajad vaatasid kõik kursused üle ja andsid igale autorile põhjaliku tagasiside. Edasi koostati kursuste pingerida ja parimatega sõlmiti
projekti raames lepingud, mille alusel pidid õpetajad e-kursuste loomise lõpuni viima 31. maiks 2012. Kursuse valmimisel maksti õpetajatele projekti eelarvest korralikku toetust, mis osutus päris heaks motiveerivaks faktoriks – teatavasti puudub üldhariduskoolidel oma BeST või VANKER, mis e-õppele rattad alla paneks.

Sellega algas projekti II etapp, mille raames panid tublid õpetajad kokku 28 e-kursust (7 kursust igas koolis). Iga kool sai oma Moodle’i keskkonna: Rapla TG, Tallinna TG ja Tallinna Vanalinna TG kasutavad Havikese teenust ning Vana-Kalamaja TG otsustas täitsa oma keskkonna kasuks. Kursuste loomisel kasutati aktiivselt ja julgelt erinevaid IKT vahendeid ja võimalusi: loodi õppevideoid, hulgaliselt ilusaid ja sisukaid materjale, interaktiivseid teste ja ülesandeid.

Kuna projektis osalevates koolides ei ole oma haridustehnoloogi, siis nõustas neid vajaduse korral TLÜ e-õppe keskuse haridustehnoloog (käesoleva artikli autor). Kuid ka koolis kohapeal olid head ja abivalmid nõustajad, enamasti IT-spetsialistid ja informaatikaõpetajad, kelle abita ei oleks kursused nii lühikese ajaga sellisele tasemele jõudnud. Projekti tulemusena tekkis TTG-sse ka päris oma haridustehnoloog – projekti raames kaks e-kursust loonud bioloogia- ja keemiaõpetaja Ave Soekov, kes on läbinud 60tunnise haridustehnoloogia täienduskoolituse, mida korraldab BCS koolitus koostöös TLÜ haridustehnoloogia keskusega. TTG-s on ametlikult olemas nn e-klass (10.e), kus kõiki kursuseid on võimalik läbida e-õppes.

Valmis e-kursused rakendati projekti III etapi raames 2012/13. õppeaastal (september 2012 –veebruar 2013). Kokku osales kursustel ligi 300 aktiivset õppijat. 8.–9. veebruaril toimus projekti pidulik lõpetamine Pärnus hotellis Strand, kus tunnustati kõiki e-kursuste autoreid ja tublisi e-õppijaid. Kõikide projektis osalejate arvates on see olnud äärmiselt vajalik ja kasulik. Loodetavasti innustuvad ka teised täiskasvanute gümnaasiumid e-õpet rohkem ja aktiivsemalt kasutama ning omavahel koostööd tegema. Valminud e-kursuste materjale võiksid kasutada teisedki koolid – nii saaks panustada rohkem hea õppematerjali valmimisele ning välistada mõttetut töö dubleerimist ja pidevat jalgrattaleiutamist.


autor: Veronika Rogalevitš, Tallinna Ülikooli e-õppe keskuse haridustehnoloog

allikas: E-õppe Uudiskiri nr.29/kevad2013 (elektrooniline versioon - siin)

Jaga Facebookis Jaga Twitteris Jaga Linkedinis Saada Google järjehoidjatesse 
Joomla 1.6 Templates designed by Joomla Hosting Reviews